Rubriik: Uncategorized @et

Koolitus toimub 13.–14. märtsil 2026 Sportomedica kliinikus.

Tegemist on põhjaliku ja praktilise koolitusega, mis ühendab nii teoreetilise teadmise kui ka kliinilise praktilise kogemuse.

Esimesel päeval (reede, 13.03) toimub teoreetiline osa, kus käsitletakse põlveliigese vigastuste ravi ja taastusravi põhimõtteid. Loenguid viivad läbi ortopeedid dr Kaspar Rõivassepp ja dr Timo Rahnel ning kogenud füsioterapeudid.

Teisel päeval (laupäev, 14.03) toimuvad praktilised töötoad väikestes rühmades. Osalejatel on võimalus harjutada postoperatiivse põlve käsitlust ning arutada kliinilisi juhtumeid vahetult koos dr Rõivassepa ja dr Rahneliga.

Koolituse ajakava on leitav allpool.

Koolituse osalustasu on 420 eurot.

Kohtade arv on piiratud, registreeru SIIN.

Kellaaeg	Teema	Lektor
REEDE 13.märts 13:30–14:00	Saabumine	—
14:00–14:15	Sissejuhatus, kursuse eesmärgid. Põlveliigese artroskoopia	Sten Siitam
14:15–14:40	Meniskivigastuste ravi	Dr Timo Rahnel
14:40–15:00	Patellofemoraalse valusündroomi ravi	Dr Kaspar Rõivassepp
15:00–15:20	Kõhrevigastuste ravi	Dr Timo Rahnel
15:20–16:00	Põlveliigese artroskoopia järgne füsioteraapia, diskussioon	Madis Arumäe
16:15–16:30	Paus	—
16:30–16:55	ACL vigastuse ravi	Dr Timo Rahnel
16:55–17:15	PF ebastabiilsus ja MPFL taastamine	Dr Kaspar Rõivassepp
17:15–18:00	Sidemete lõikuste järgne füsioteraapia, diskussioon	Sten Siitam / Kristiina Lind

Kellaaeg	Teema	Lektor
LAUPÄEV 14.märts 08:30–09:00	Saabumine	—
09:00–13:00	Praktiline post-op põlve käsitlus gruppides	Ortopeedid ja füsioterapeudid
—	I grupp – ACLR järgne näidispatsient vahetult peale lõikust ja aruteluring ortopeedidega	Madis Arumäe, Dr Kaspar Rõivassepp, Dr Timo Rahnel
—	II grupp – ACLR järgne füsioteraapia post-akuutses etapis	Sten Siitam
—	III grupp – ACLR patsiendi füsioteraapia lõpp-faasis ja sporti naasemine	Kristiina Lind
13:00–14:00	Lõuna	—
14:00–17:00	Praktiline post-op põlve käsitlus rühmades	—

Sportomedica otsib oma meeskonda kuni 0.75 töökoormusega administraatorit. Tööaeg päeva teine pool alates 14:00 kuni kliiniku sulgemiseni ja keskmiselt kahel laupäeval 9:30-14:30.

ADMINISTRAATORI peamisteks ülesanneteks on

• klientide professionaalne, sõbralik ja kiire teenindamine kliinikus;
• patsientidega suhtlemine meili ja telefoni teel;
• igapäevane suhtlemine arstidega.

Sa saad osa professionaalsest meeskonnast, kes teeb oma tööd südame ja kirega, pakkudes tuge ja abi nii sportlastele kui ka kõikidele teistele abivajajatele spordimeditsiini valdkonnas.

Kui tunned, et selline töö ja meeskond paneb Su silmad särama ning oled:

• hea pingetaluvusega;
• abivalmis, sõbralik ning positiivse ellusuhtumisega;
• omad head eneseväljendamise oskust;
• valdad eesti ja vene keelt

Siis ootame Sind kandideerima! 

Pakume professionaalset meeskonda, kellega koos arendada spordimeditsiini maailma, pakkudes kvaliteetseid teenuseid meie patsientidele. Lisaks väljakutsete rohket ja arendavat tööd, võimalust panustada enda mõtete, ideede ja lahendustega. Lisaks:

• koolitus – ja õpivõimalusi
• töö ja tavaelu tasakaalu 
• sõbralikku ja toetavat kultuuri
• tööandja poolt ravikindlustust
• soodustusi kliiniku visiitidele
• meeskonnaüritusi

Huvi korral palume saata hiljemalt 15. augustiks oma CV aadressile egle@sportomedica.ee 

Kui Sul on ametikoha asjus küsimusi, siis võta julgesti ühendust e-posti aadressil egle@sportomedica.ee .  

Kuupäev: 25.10.2025 | Koht: A. Le Coq Arena, Jalgpalli 21, Tallinn

Kutsume kõiki arste, residente ja füsioterapeute osalema põhjalikul koolitusel, mis keskendub õlaliigese piirkonna diagnostikale ning ravile.

Meie koolitus pakub ainulaadset võimalust õppida Eesti parimatelt spetsialistidelt ja osaleda praktilistes tegevustes. Päev algab sissejuhatusega, millele järgneb intensiivne ja hariv programm.

Lektorid (ortopeedid): dr Madis Rahu, dr Mati Merila, dr Timo Rahnel, dr Kaspar Rõivassepp, dr Kirill Tammela
Lektorid (füsioterapeudid): Jörgen Puis, Madis Arumäe, Kirsti Pedak, Taavi Metsma

Osavõtutasu: 295 eurot

Aeg	Teema	Esineja
8:30 – 9:00	Saabumine, kohv
9:00 – 9:10	Sissejuhatus	Egle Rõivassepp
	Moderaator	Dr Timo Rahnel
9:20 – 9:40	Õla liikumise kliiniline anatoomia	Dr Kirill Tammela
9:40 – 10:00	Õla valu esmane käsitlus – teekond diagnoosini	Dr Mati Merila
10:00 – 10:20	Rotaator mansetiga seotud õlavalu	füsioterapeut Taavi Metsma
10:20 – 10:45	Diskussioon
10:45 – 11:15	Kohvipaus
	Moderaator	Dr Mati Merila
11:15 – 11:40	Abaluu probleem õla liikumise häirena	Füsioterapeut Kirsti Pedak
11:40 – 12:10	Õlaliigese ebastabiilsus	Dr Madis Rahu; füsioterapeut Kirsti Pedak
12:10 – 12:30	„Viskaja õlg“  – throwing shoulder	Dr Madis Rahu; füsioterapeut Kirsti Pedak
12:30 – 12:50	Rotaatorite manseti vigastuse ravitaktika	dr Mati Merila
12:50 – 13:10	Diskussioon
13:30 – 14:00	Lõuna
14:15 – 15:45	Praktiline osa: Õla – abaluu – kaela piirkonna testimine
	Moderaator	Dr Kaspar Rõivassepp
16:00 – 16:20	Õlaliigese kontraktuur, „külmunud õlg“	Dr Mati Merila; Füsioterapeut Jörgen Puis
16:20 – 16:40	A/C liigese probleemid	Dr Kirill Tammela
16:40 – 17:00	Kaela ja ülejäänud keha mõju õlavalule	Füsioterapeut Madis Arumäe
17:00 – 17:25	FITT (Sagedus, Intensiivsus, Aeg, Harjutuse tüüp) printsiibi rakendamine õla vaevuste korral	Füsioterapeut Jörgen Puis
17:25	Lõppsõnad

NB! Täiendame ajakava vajadusel jooksvalt ja kavas võib tulla muudatusi.

KOHAD ON TÄIS, REGISTREERI END OOTEJÄRJEKORDA! Täitke vorm: SIIN

Lisaküsimuste korral kirjutage aadressil koolitus@sportomedica.ee.

Lisainfo

Koolituse täpsem info saadetakse osalejatele koolituse lähenedes e-posti teel.

Tule ja saa osa erialasest arengust ning rikasta oma teadmisi ja oskusi!

Kevad on paljudele aeg, mil soovitakse naasta aktiivsema eluviisi juurde – hakata taas jooksma või rattaga sõitma. Kuid kui treeningutesse on jäänud pikem paus, võib vale alustamine kaasa tuua ülekoormusvigastusi. Sportomedica füsioterapeut Kristiina Lind annab nõu, kuidas targalt taas alustada ja miks ei tohiks alahinnata jõutreeningu tähtsust ka kestvusalade harrastajate puhul.

Alustamine pärast treeningpausi

Kui treeningutesse on jäänud mitme kuu pikkune paus, tuleks treeningutega taas alustades olla kannatlik. Sageli kipub inimene jätkama sealt, kus pooleli jäi – näiteks sama pikkade distantside või treeningkordade sagedusega. Tegelikkuses vajab organism, sh vereringeelundkond, lihased, liigesed ja eriti kõõlused, uuesti harjumiseks aega.

Näiteks:
Kui sügisel jooksid 2–3 korda nädalas 7–8 km korraga, siis pärast mitme kuu pikkust pausi tasub alustada 2x nädalas 3–5 km-ga. Kui enesetunne on hea, võib koormust järk-järgult suurendada.

Füsioterapeudi soovitusel võiks esimestel nädalatel treeningud olla pigem kergemad – selline koormus, mille järel tunned ennast hästi. Kõõlustel on näiteks lihtsam kohaneda treeningutega, mis toimuvad üle päeva või kahe (vs igapäevane trenn).

Jõutreeningu tähtsus kestvusalade harrastajatele

Lihastreening on kestvusaladele oluline täiendus, mis aitab tegelikult pikemaid distantse paremini taluda ja ülekoormusvigastusi vältida.

Füsioterapeudi sõnul aitab tugev lihaskond paremini stabiliseerida liigeseid ning parandab keha võimet taluda korduvat mehaanilist koormust, nagu näiteks jooksmise puhul esinev põrutus.

Soovitatud harjutused jooksjatele ja ratturitele:

• Väljaastekükid ette – arendavad alakeha ja tasakaalu
• RDL (Rumeenia jõutõmme) – tugevdab reie tagakülge ja tuharalihaseid
• Külgplank – tugevdab kerelihaseid ja parandab kehatunnetust

Personaalsed soovitused sõltuvad individuaalsetest eesmärkidest ja kehalisest seisundist, mistõttu on mõistlik konsulteerida füsioterapeudiga enne treeningutega taas alustamist või uute kavade proovimist.

Meie meeskonda kuuluvad kõrgelt hinnatud ja pika töökogemusega füsioterapeudid, kellel on kirg ja pühendumus pakkuda oma patsientidele kõrgkvaliteetset teenust.

Treening on tervisliku elustiili oluline osa, kuid vale lähenemine võib põhjustada vigastusi, mis takistavad edasist füüsilist aktiivsust ja taastumist. Sportomedica ekspertide nõuannete järgi jagame viite tõhusat viisi, kuidas treeningvigastusi ennetada ja säilitada oma kehaline heaolu.

Alusta soojendusega

Soojendamine on vigastuste ennetamisel ülioluline. Selle eesmärk on valmistada keha ette koormuseks, suurendades verevoolu lihastesse ja parandades liigeste liikuvust.

• Soovitame teha dünaamilisi harjutusi, nagu kerged hüpped, pöörded ja aktiivsed venitused.
• Sobiva soojenduse kestus sõltub treeningu iseloomust ja intensiivsusest.

Järgi õiget tehnikat

Vale kehahoiak või tehnika on üks peamisi treeningvigastuste põhjuseid. Õpi harjutuste korrektset sooritamist ja vajadusel konsulteeri füsioterapeudi või treeneriga.

• Keskendu lihaste tasakaalule ja koormuse ühtlasele jaotamisele.
• Kasuta sobivaid abivahendeid, nagu kummilindid, raskused või masinad, vastavalt oma võimekusele.

Koorma keha järk-järgult

Liigne või liiga kiire koormuse suurendamine võib viia lihaste ja kõõluste ülekoormusvigastusteni. Planeeri treeningud nii, et koormus suureneks järk-järgult.

• Lisa koormust mitte rohkem kui 10% nädalas.
• Kuula oma keha ja tee paus, kui tunned väsimust või valu.

Ära unusta taastumist

Keha vajab pärast treeningut aega taastumiseks, et lihased saaksid tugevneda ja vigastuste oht väheneks.

• Maga piisavalt (7-9 tundi ööpäevas) ning toitu mitmekülgselt.
• Kasuta aktiivset taastumist: kerged venitused või madala intensiivsusega liikumine.
• Füsioterapeutilised protseduurid on tõhus viis lihaspingete leevendamiseks.

Loe rohkem meie postitusest: “Taastumise tähtsus treeningprotsessis: Kuidas optimeerida taastumist, et saavutada paremaid tulemusi?”

Investeeri kvaliteetsetesse treeningvahenditesse

Sobivad treeningjalanõud ja muu varustus on oluline keha kaitsmiseks ülekoormuse ja vigastuste eest.

• Vali jalanõud, mis toetavad jalga ja sobivad sinu treeningtüübiga.
• Kontrolli regulaarselt oma varustuse seisukorda ja asenda kulunud esemed.

Millal pöörduda spetsialisti poole?

Kui oled hoolimata ennetusmeetmetest kogenud treeningu ajal valu või saanud vigastada, on oluline pöörduda professionaalse abi saamiseks oma ala spetsialisti poole. Sportomedica kogenud füsioterapeudid ja ortopeedid aitavad sul vigastuse põhjuse kindlaks teha ning koostavad sobiva taastusravi plaani.

Kokkuvõte

Treeningvigastuste ennetamine algab teadlikkusest ja õigetest harjumustest. Soojendus, korrektne tehnika, järk-järguline koormuse suurendamine, taastumine ja kvaliteetne varustus on võtmetegurid, mis hoiavad sind tervena ja aitavad saavutada maksimaalset treeningtulemust.

Kui soovid lisainfot või vajad professionaalset nõu, broneeri aeg Sportomedica spetsialisti juurde juba täna!

Füsioteraapia valdkond on tehnoloogia arengu toel teinud suuri edusamme, pakkudes mitmekesiseid lahendusi, nagu laserravi, ultraheliravi, lööklaineravi ja magnetravi. Need meetodid omavad unikaalseid omadusi ja eeliseid, mis sobivad spetsiifiliste seisundite raviks. Sportomedica spetsialistid kasutavad neid meetodeid sageli ägedate põletike, lihas- ja liigeseprobleemide ning traumajärgsete seisundite raviks.

Kuidas toimib laserravi?

Laserravi tugineb fokusseeritud valgusele, mis tungib sügavale kudedesse, soodustades rakkude uuenemist ja vähendades põletikku. Madala taseme laserravi (Low-Level Laser Therapy, LLLT) on eriti populaarne füsioteraapias ja ortopeedias. See meetod kiirgab madala intensiivsusega valgust, mis ei kuumuta kudesid, pakkudes ohutut ja efektiivset ravi.

Milleks laserravi kasutatakse?

Laserravi sobib mitmete seisundite leevendamiseks ja raviks, sealhulgas:

• Valu leevendamine: tendiniit, artriit ja pehmete kudede vigastused.
• Põletiku vähendamine: ägedad ja kroonilised põletikulised seisundid.
• Kudede taastumise kiirendamine: haavade paranemine ja rakkude uuenemine.
• Vereringe parandamine: veresoonte aktiivsuse stimuleerimine.

Laserravi aitab vähendada valu ja põletikku, kiirendades samal ajal kudede taastumist. See meetod parandab ka lokaalset verevarustust, mis omakorda soodustab paranemist.

Tulemuste saavutamine laserraviga

Efektiivsete tulemuste saavutamiseks on tavaliselt vaja mitut raviseanssi. Laserravi mõju sõltub vigastuste sügavusest ja iseloomust, kuid paljud patsiendid kogevad regulaarsete seansside järel märkimisväärset valu vähenemist ja kiiremat taastumist. Kombineerides laserravi teiste füsioteraapia meetoditega, saab saavutada veelgi paremaid tulemusi.

Küsi nõu Sportomedica spetsialistidelt

Kui soovid rohkem infot laserravi või teiste füsioteraapia meetodite kohta, broneeri aeg Sportomedica spetsialisti juurde. Meie eksperdid aitavad sul leida sinu vajadustele vastava raviplaani.

Treening on oluline osa tervislikust eluviisist ja kehalise vormi parandamisest, kuid tihti jääb tähelepanuta üks kriitiline komponent – taastumine. Taastumine mängib keskset rolli nii füüsilise jõudluse parandamisel kui ka vigastuste ennetamisel. Taastumiseta võib treening muutuda vähem efektiivseks ja suurendada vigastuste riski. Sportomedica spetsialistid rõhutavad, et tasakaal treeningute ja taastumise vahel on võtmetähtsusega.

Miks on taastumine oluline?

Intensiivne treening on suurepärane viis füüsilise vormi ja jõudluse parandamiseks, kuid iga kord, kui treenid, tekivad sinu lihastes väikesed mikrotraumad. Need mikrotraumad on loomulikud ja vajalikud, kuna just nende parandamise käigus lihased tugevnevad ja kasvavad. Taastumisprotsess on äärmiselt oluline, kuna see võimaldab kehal neid mikrotraumasid efektiivselt ravida. Kui kehale ei anta piisavalt aega ja ressursse taastumiseks, ei saa lihased täielikult paraneda, mis võib viia ületreeningu ja vigastuste riskini.

Seetõttu on oluline arvestada, et taastumine ei ole treeningprotsessi kõrvaline tegevus, vaid selle lahutamatu osa.

Uni kui taastumise võtmetegur

Uni on taastumisprotsessi üks olulisemaid komponente. Une ajal toodab keha kasvuhormoone, mis aitavad kaasa lihaste kasvu ja kudede parandamise protsessile. Samuti aitab uni taastada kesknärvisüsteemi, mis on hädavajalik keskendumis- ja sooritusvõime säilitamiseks. Uuringud näitavad, et piisav ja kvaliteetne uni:

• Vähendab vigastuste riski
• Parandab lihaste taastumist
• Soodustab üldist jõudluse kasvu

Sportomedica soovitab keskenduda une kvaliteedile, jälgides, et saaksid ööpäevas 7–9 tundi und. Kvaliteetse une saavutamiseks tasub järgida järgmisi soovitusi:

• Looge püsiv unerutiin: Minge magama ja tõuske iga päev samal või sarnasel ajal.
• Vältige kofeiini: Piirake kohvi ja energiajookide tarbimist õhtuti.
• Looge rahulik keskkond: Veenduge, et magamistuba oleks hämar, jaheda temperatuuriga ning vaikne.

Toitumise roll taastumises

Teine oluline aspekt taastumisel on toitumine. Treeningust taastumiseks vajab keha õigetes kogustes ja tasakaalus toitaineid. Peamised toitainegrupid, mis toetavad taastumist, on:

• Valgud: Aitavad lihaste kasvu ja taastumist. Valgurikkad toidud nagu kana, kala, munad, kikerherned ja tofu on suurepärased valikud.
• Süsivesikud: Toetavad glükogeeni varude taastamist lihastes ja annavad energiat järgmiseks treeninguks. Soovitame tarbida täisteratooteid, nagu pasta, riis ja tatar.
• Tervislikud rasvad: Oomega-3 rasvhapped, mida leidub näiteks kalas ja pähklites, aitavad vähendada põletikke ja toetavad keha üldist tervist.

Pärast treeningut on soovitatav süüa valgurikkaid ja süsivesikurikkaid toite, et toetada lihaste taastumist ja taastada energiavarusid. Samuti on oluline vedeliku tarbimine, et vältida dehüdratsiooni ja toetada ainevahetust.

Kuidas optimeerida oma taastumisprotsessi?

Sportomedica meeskond on siin, et aidata sul saavutada maksimaalne kasu oma treeningutest!

Pakume spordimeditsiinilisi terviseuuringuid, mis annavad ülevaate keha hetkeseisust ja treeningu mõju tõhususest. Uuringud võimaldavad jälgida südame-veresoonkonna, hingamisteede ning lihaskonna seisundit, pakkudes olulist infot taastumise kvaliteedi kohta. Nende uuringute abil saad teada, kas keha saab piisavalt puhkust ja taastumist, et vältida ülekoormust ja vigastusi.

Meie kogenud spetsialistid toetavad sind taastumisprotsessis, aidates leida ideaalne tasakaal treeningu, puhkuse ja toitumise vahel.

Kui soovid rohkem teada, kuidas oma taastumist ja üldist tervist parandada, võta ühendust meie meeskonnaga või broneeri aeg veebiregistratuuris!

Teie tervisemure – meie abikäsi!

Lihas- ja liigesvalude korral pöörduvad paljud sageli valuvaigistite poole. Kuigi need võivad pakkuda ajutist leevendust, kaasneb pikaajalise kasutamisega kõrvaltoimete ja sõltuvuse oht. Kuid on olemas tervislikum ja jätkusuutlik lahendus – füsioteraapia. Füsioteraapia mitte ainult ei aita leevendada valu, vaid tegeleb ka selle põhjustega, pakkudes seeläbi pikaajalist lahendust. Füsioteraapia terviklik lähenemine aitab kehal loomulikult taastuda ja vähendab vajadust valuvaigistite järele, pakkudes pikaajalist leevendust.

Kuidas leevendab füsioteraapia valu?

Erinevalt valuvaigistitest, mis leevendavad ainult sümptomeid, keskendub füsioteraapia valu algpõhjuste kõrvaldamisele. Füsioterapeut koostab sinu vajadustele vastava individuaalse raviplaani, mis aitab kehal loomulikult taastuda.  

Raviplaan võib sisaldada:

– Harjutusi ja venitusi, et parandada lihaste tasakaalu, paindlikkust ja liikuvust.

– Manuaalteraapiat, mis hõlmab erinevaid tehnikaid, nagu lihaste venitamine, liigeste mobilisatsioon, massaaž ning pehmekoe teraapia, et vabastada lihaspingeid ja parandada liigeste liikuvust.

– Ergonoomilisi juhiseid, mis aitavad korrigeerida kehahoiakut ja vähendada valu igapäevaelus.

Valuvaigistite riskid: miks füsioteraapia on tervislikum valik?

Valuvaigistid võivad pakkuda kiiret leevendust, kuid nende pikaajaline kasutamine võib olla tervisele kahjulik, põhjustades kõrvalmõjusid nagu seedetrakti probleemid, neerukahjustused või sõltuvus, eriti opioidide puhul.

Füsioteraapia, vastupidiselt, pakub tõhusat valu leevendamist ilma kõrvaltoimete ja sõltuvuse riskita.
Kroonilised valud, nagu seljavalu, kaelavalu või liigesevalud, on tihti seotud lihaste tasakaaluhäirete, kehva kehahoiaku või vähese liikuvusega. Füsioterapeut aitab neid probleeme ennetada ja ravida.

– Kehahoiaku parandamine: õige kehahoiak vähendab pingeid ja vigastuste riski, pakkudes pikemaajalist leevendust.

– Liikuvuse suurendamine: füsioteraapia harjutused taastavad liigeste ja lihaste liikuvuse, mis vähendab valu ja parandab funktsionaalsust.

-Lihasjõu suurendamine: tugevad ja tasakaalus lihased aitavad ennetada vigastusi, toetades selgroogu ja liigeseid ning vähendades nende ülekoormus riski.

Füsioteraapia ei tegele ainult hetkevaluga, vaid aitab kehal taastuda nii, et valud ei korduks.

Millal pöörduda füsioterapeudi poole?

Kui otsid püsivat lahendust valule ja soovid vältida pidevat valuvaigistite kasutamist, võib füsioteraapia olla just õige valik sinu jaoks. Sportomedica spetsialistid pakuvad professionaalset ja individuaalset lähenemist, mis vastab just sinu vajadustele.

Ära lükka oma terviseprobleeme edasi – naudi valuvaba elu!

Küsi nõu ja lepi aeg kokku – info@sportomedica.ee või telefonil +372 646 1436.

Kliiniku ajalugu

Sportomedica tähistab uhkusega oma viiendat tegutsemisaastat! Kuigi kliinik tegutseb Sportomedica nime all alates 2019. aastast, on selle juured palju sügavamal. Kliiniku asutas 1998. aastal hinnatud ortopeed dr Kaidu Meitern, algselt tuntud Artrosportkliiniku nime all. Algsest visioonist pakkuda tipptasemel ortopeedilisi teenuseid on kasvanud tänaseks laiapõhjaline spordimeditsiini keskus, mis mängib olulist rolli Eesti meditsiinimaastikul.

Läbi aastate on kliinik pidevalt arenenud, kohandudes meditsiinimaailma uute nõudmiste ja võimalustega. Üleminek Sportomedica nime alla tähistas kliiniku uut etappi, kus lisaks ortopeedia tipptasemele rõhutatakse ka spordimeditsiini ja taastusravi olulisust.

Meie meeskond ja spetsialistid

Sportomedica tugevus peitub meie kogenud ja pühendunud meeskonnas, kuhu kuuluvad Eesti tippspetsialistid. Meie ortopeedid, füsioterapeudid ja spordiarstid on oma valdkonna tõelised professionaalid, kellel on aastatepikkune kogemus ja sügav teadmistepagas.

Meeskonda kuuluvad näiteks dr Kaspar Rõivassepp, kes on üks aktiivsemaid ja hinnatumaid artroskoopia ja sporditraumatoloogia spetsialiste Eestis.

Taavi Metsma on laialdase kogemusega füsioterapeut, kelle peamised töövaldkonnad hõlmavad luu- ja lihaskonna füsioteraapiat. Ta tegeleb nii akuutsete kui ka ülekoormusvigastustega, samuti taastusraviga pärast operatsioone.

Karl Pärjamäe on tunnustatud kiropraktik, kes keskendub elukvaliteedi parandamisele läbi tervislike eluviiside propageerimise. Ta on rahvusvaheliselt kvalifitseeritud kiropraktik, omades magistrikraadi kiropraktika integreeritud uuringutest.

Meie eksperdid teevad tihedat koostööd nii sportlaste kui ka tavainimestega, et tagada individuaalne ja tõhus taastumisprotsess. Meie kollektiivi pühendumus ja kirg oma töö vastu aitab patsientidel kiiremini tagasi normaalsesse ellu naasta, olgu see siis pärast operatsiooni või vigastust.

Teenused

Sportomedica keskendub tervikliku spordimeditsiini ja ortopeediliste teenuste pakkumisele, aidates patsientidel taastuda vigastustest ning ennetada tulevasi terviseprobleeme. Meie teenuste valik on suunatud nii professionaalsetele sportlastele kui ka harrastajatele ja kõigile, kes soovivad mugavust liikumises säilitada.

Meie kliiniku asukoht A. Le Coq Arena ruumides annab patsientidele suurepärase ligipääsu ning tagab kaasaegse ja mugava ravikeskkonna. Oleme pühendunud sellele, et iga meie patsient saaks parimat võimalikku hoolt, tuginedes kaasaegsele teadusele ja parimatele praktikale.

Sportomedica viis tegutsemisaastat on olnud täis kasvu ja uuendusi ning meie ambitsioon on jätkata tipptasemel teenuste pakkumist, et aidata patsientidel saavutada täiuslik tervis ja heaolu.

Teie tervisemure – meie abikäsi!

Põlvevigastused on jooksmisel sagedased, kuid neid saab teadliku treeningu ja õige tehnikaga ennetada. Siin on mõned olulised soovitused, kuidas kaitsta põlvi ja vältida vigastusi:

1. Soojendus on hädavajalik

Enne jooksmist on oluline läbi viia korralik soojendus. See valmistab lihased ja liigesed ette koormuseks ning aitab vähendada vigastuste riski. Soojendusse peaksid kuuluma kerged kardiovaskulaarsed harjutused, näiteks kiire kõnd või kerge sörk, ja dünaamilised venitused, mis suurendavad lihaste elastsust ja liigeste liikuvust.

2. Sobivad jalanõud

Õigete jooksujalanõude valik on kriitilise tähtsusega. Jalanõud peaksid pakkuma piisavat tuge ja olema kohandatud sinu jalatüübile. Oluline on leida jalanõud, mis sobivad just sinu jooksustiiliga ja pakuvad piisavat tuge, et vähendada põrutust põlvedele.

3. Mitmekülgsus jooksmisel

Erinevatel maastikel ja pindadel jooksmine aitab ennetada vigastusi, kuna koormus jaotub erinevatesse piirkondadesse ning ei keskendu vaid ühele kohale. Väldi ainult kõval asfaldil jooksmist, kombineeri jooksmist näiteks pehmematel metsaradadel, liival või murul.

4. Õige jooksutehnika

Jooksutehnika parandamine võib oluliselt vähendada põlvedele langevat koormust. Pööra tähelepanu oma jooksusammule ja kehahoiakule. Õige kehahoiak hoiab põlvi tervena ning aitab vältida ülekoormusest tingitud probleeme. Kui oled kindel, et su tehnika vajab kohendamist, võib professionaalne nõustamine olla abiks.

5. Lihaste ja stabiliseerivate harjutuste olulisus

Lisaks jooksmisele on oluline lisada treeningkavasse ka lihastreening ja stabiliseerivad harjutused, mis tugevdavad kerelihaseid, reie- ja tuharalihaseid ning parandavad põlvede stabiilsust. Eriti tähtis on pöörata tähelepanu reie nelipealihase ja tuharalihaste tugevdamisele, kuna need mängivad olulist rolli põlvele koormuse jaotamises.

6. Koormuse järk-järguline suurendamine

Vigastuste ennetamiseks on võtmetähtsusega järkjärguline koormuse suurendamine ja piisav taastumisaeg. Äkiline koormuse tõus või liiga lühikesed taastumispausid võivad viia ülekoormusvigastusteni, sealhulgas põlvevigastusteni.

Kui tunned põlvedes ebamugavust või soovid täiustada oma jooksutehnikat, on soovitatav konsulteerida spetsialistiga. Sportomedica kliinik pakub professionaalset abi, et aidata sul saavutada paremaid tulemusi turvaliselt ja tervislikult. Meie eksperdid on valmis nõustama ja pakkuma individuaalset lähenemist, mis vastab sinu vajadustele.