Dr Rõivassepp – Meniskivigastuste diagnoosimine ja ravi

Meniski peamine ülesanne on kaitsta liigesekõhresid neile mõjuvate koormuste eest. Meniskikahjustused võivad olla põhjustatud otsesest traumast või meniski kulumisest.

Mis on menisk?

Menisk on poolkuu kujuline fibrooskõhrline moodustis põlveliigese servadel reieluu ja sääreluu vahel. Menisk koosneb peamiselt veest (72%) ja kollageenist (22%), mis ühendab meniskis paiknevaid rakke – fibroblaste ja kondrotsüüte (1). Mediaalne menisk paikneb põlve siseküljel ja katab 50-60% liigenduvast pinnast, lateraalne menisk paikneb põlve välisküljel ning hõlmab enda alla ~80% liigenduvast pinnast (2).

Mis on meniski funktsioon?

Meniski peamiseks ülesandeks on kaitsta liigeskõhresid neile mõjuvate koormuste eest. Oma unikaalse kuju tõttu suurendavad meniskid kokkupuute pindasid reieluu ja sääreluu vahel, mis aitab ühtlustada liigeskõhredel mõjuvaid jõude. Lisaks suudab menisk oma viskoelastse struktuuri tõttu summutada põrutust ja amortiseerida liigest. Teiste funktsioonidena saab välja tuua liigese sekundaarse stabilisatsiooni rotatsioonidel, liigese mõningast toitefunktsiooni ja määrimist ning proprioretseptsiooni.

Mis on meniski kahjustuste põhjused?

Meniski kahjustused võivad olla põhjustatud otsesest traumast või meniski degeneratsioonist ehk kulumisest. Traumaatiline meniski kahjustus tekib meniskile mõjuvate jõudude tagajärjel ja vajalik on põlve vääne, pööre, rotatsioon, liigne paine vms. Trauma hetkel tunneb inimene raksu või nõksu, mille järgselt jääb põlv valusaks. Taumaatilist meniski kahjustust näeme rohkem noorematel, sagedusega 60-70 juhtu 100000 inimese kohta aastas (3). Degeneratiivne meniski kahjustus tabab rohkem keskealisi ja vanemaid inimesi ning nende esinemissagedus kasvab vanuse tõustes. Kaebuste teke on pikaajaline ja puudub selge algus. On leitud, et degeneratiivset meniski kahjustust võib leida ~35% inimestest vanematel kui 50 eluaastat (4)

Millised kaebused ja sümptomaatika viitavad meniskikahjustuse võimalusele?

  • valulikkus põlve sise- või välisküljel ja/või põlveõndlas

mõnikord võib valu tunda igal pealeastumisel, mõnikord tekib valulikkus ainult teatud liigutustel või asendites ja tavakõndimine valu ei tee
valulikkus on enamasti teravam painutust nõuvdatel liigutustel (nagu trepist liikumine ja eriti kükitamine) või pööretel või teatud asendites (näiteks rätsepaistes istumisel)
põlv ei kannata koormust ja põrutust ning jääb valusamaks füüsilisel aktiivsusel
võib esineda öist valulikkust asendite muutmisel või külili lamades, kus põlve siseküljed puutuvad omavahel kokku
võib esineda mehhaanilisi sümptomeid, nagu nõksumine või plõksumine põlves või põlve lukustumist, kus mingil liigutusel, näiteks kükil, läheb põlves midagi valesse asendisse ja tekib terav valu ja mehhaaniline takistus põlve sirutamisel
võib esineda kerget turset põlve piirkonnas, kuid mitte alati

Kuidas meniskikahjustust diagnoosida?

Kaebuste ja anamneesi arvestamine annab suurema osa diagnoosist. On isegi näidatud, et kogenud spetsialist diagnoosib kliinilist leiu ja kaebuste alusel mediaalse meniski vigastust sama täpselt või isegi täpsemini kui MRT uuring – diagnoosi täpsus 93% vs 83% (14)

Kliinilised testid:

McMurray test – tundlikkus madal -10-66%, spetsiifilisus 57-98% (5, 6)
Appley test – tudlikkus madal – 16-58%, spetsiifilisus 80-99% (5, 6)
Palpatoorne valulikkus liigespilu piirkonnas – tundlikkus 73-90%, spetsiifilisus 61-94% (7)
Thessaly test 20 kraadil – NB! kõige täpsem test – tundlikkus kuni 90%, spetsiifilisus kuni 98%(8)

Thessaly test

Patsient roteerib põlve sisse ja välja, hoides samal ajal käega tasakaalu, jalga maas ja põlve kõverdatuna 20 kraadi. Test on positiivne, kui tekib valu.

Uuringud:

  • Röntgen põlvest – hea uuring kaasuva osteoartroosi ja üldise ressursi hindamiseks, kuid meniski kahjustust röntgeniga hinnata ei saa.
  • Ultraheli uuring – näeb muutuseid meniskis ja hästi tulevad nähtavale parameniskaalsed tsüstid, kuid uuring on selgelt vaatajast ja tema kogemusest sõltuv.
  • MRT uuring – kõige täpsem uuring meniski vigastuste diagnostikas – tundlikkus mediaalse meniski rebendite hindamisel on 86%, spetsiifilisus 100% ja lateraalse meniski kahjustuste korral vastavalt 57% ja 92% (9)

Meniski vigastuste ravi?

Traumaatilised meniski vigastused vajavad suurema tõenäosusega kirurgilist ravi. Operatsioon on artroskoopiline ehk miniinvasiivne. Tavaliselt kasutatakse kahte väikest ligipääsuava põlve eesoas piirkonnas, mille kaudu viiakse liigesesse kaamera ning vastav instrument ja teostatakse ravi. Enamikel juhtudel tuleb kahjustunud meniskiosa liigesest eemaldada. Samas kui rebendi asukoht ja iseloom seda võimaldavad, siis üritatakse meniskit kindlasti säilitada ja parandada, kasutates spetsiaalseid niite ja vahendeid. Meniski osaline, aga eriti täielik eemaldamine, võib oluliselt kiirendada liigese kulumisprotsessi (10).

Millal on mõistlik alustada taastusraviga?

Kõikide degeneratiivsete ehk kulumisest tingitud meniski kahjustuste korral, võiks alustada ravi taastusravist või füsioteraapiast. Degeneratiivse meniski kahjustuse korral on valude teke aeglane, puudub järsk algus ja seos konkreetse traumaga. Enamik RCT uuringuid ei näita, et kirurgiline ravi annaks degeneratiivse meniski kahjustuse korral lühikeses või pikemas perspektiivis paremaid tulemusi kui konservatiivne ravi – koormuste reguleerimine, taasturavi ja füsioteraapia, NSAIDid, liigese süstid (11, 12, 13, 15, 16). Kui konservatiivne ravi ei anna tulemusi 3 kuu jooksul ja valud on seotud meniski kahjustusega, siis soovitatakse kaaluda kirurgilist ravi ((seda vajab ~1/3 degeneratiivse meniski kahjustusega patsientidest (12,13)).

Degeneratiivsed ehk kulmisest tingitud meniski kahjustused on vanuse tõustes sagedased. MRT uuringu alusel võib leida degeneratiivset meniski kahjustust ~35% inimestest vanematel kui 50 eluaastat ja neist 2/3 on tegelikult asümptomaatilised. Ehk siis kui menisk on MRT uuringul katki, siis ei pruugi see alati tähendada, et see meniski ka reaalselt valu teeb. Põlve valul võib olla palju muid põhjuseid, näiteks osteoartroos, lihassüsteemist lähtub ülekormus vms.

Degeneratiivsed mensikikahjustused MRT uuringul vanuse tõustes (4):

vanus 50-59 aastat ~25%
vanus 60-69 aastat ~35%
vanus 70-79 aastat ~45%
põlveliigese artroosiga patsiendid ~75-95%

Kokkuvõte:

Kui põlve valulikkus tekib ilma traumata, puudub konkreetne algus ja kaebused progresseruvad tasapisi, siis võiks alustada konservatiivse raviga ning olulise koha peal on taastusravi ja füsioteraapia.

Kui kaebused tekivad järsku või traumaga, siis oleks näidustatud kohene ortopeedi konsultatsioon ja võimalik, et paranemiseks on vajalik kirurgiline ravi.

Ghadially et al., 1983
Clark and Ogden,1983; Arnoczky et al., 1987, Thompson et al., 1991
Hede et al., 1990; Nielsen and Yde, 1991; Majewski et al., 2006; Clayton and Court-Brown, 2008
Beufils P, Becker R, Kopf S, Englund M, The 2016 ESSKA Meniscus Consensus, 2017, Joints 05(02):059-069
Jarit G, Bosco J, Bull NYU Hosp Jt Dis 2010; 68:84 -90
Scholten RJ, Deville, Opstelten W, Bijl D, van der Plas CG, Bouter LM, J Fam Pract 2001; 50:938-44
Benjamin E Smith, Damian Thacker, Ali Crewesmith, Michelle Hall, 10.1136/ebmed-2014-110160
Harrison BK, Abell BE, Gibson TW – Clin J Sport Med 2009; 19:9 -12)
von Engelhardt LV, Schmitz A, Pennekamp PH, Schild HH, Wirtz DC, von Falkenhausen F., Arch Orthop Trauma Surg. 2008;128:451–456
Thorlund JB, Holsgaard-Larsen A, Creaby MW, Jørgensen GM, Nissen N, Englund M, Lohmander LS, Osteoarthritis cartilage 2016; 24:1153-1159
Sihvonen, N Eng J Med, 2013; 369:2515-2524
Herrlin, KSSTA, 2013; 21:358-364
Katz, N Eng J Med, 2013; 368:1675-1684
E. Ercin, I. Kaya, I. Sungur, E. Demirbas, A. A. Ugras, and E. M. Cetinus, Knee Surgery, Sports Traumatology, Arthroscopy, vol. 20, no. 5, pp. 851–856, 2012.
Yim J-H, Am J Sports Med, 2013; 41:1565-1570
Kirkley, N Eng J Med, 2008, 359:1097–1107

Broneeri aeg dr. Kaspar Rõivassepp vastuvõtule SIIN.

Sportomedica liitus Stebby keskkonnaga

Sportomedica on nüüdsest leitav Stebby keskkonnast – https://stebby.eu/et/

Stebby platvorm on heaolu häälekandja, mille kaudu on võimalik leida tuhandeid heaoluteenuseid ühest kohast.

Sportomedica pakub Stebby kaudu järgnevaid teenuseid:

  • Füsioteraapia
  • Ortopeedia
  • Psühholoogiline nõustamine
  • Spordimeditsiinilised terviseuuringud

Mitmed ettevõtted pakuvad oma töötajatele tervise- ja spordikompensatsiooni Stebby keskkonnas – uuri enda võimalusi ning leia meid https://app.stebby.eu/pos/Sportomedica 

Enne vastuvõtule tulekut on vajalik aja broneerimine www.sportomedica.ee lehelt või helistades 646 1436.

Tugev tervis, aktiivne ja tasakaalukas elustiil on heaolu alustalad kogu eluks.

Liitu meeskonnaga: FÜSIOTERAPEUT

Sportomedica OÜ otsib enda meeskonda erialase kõrgharidusega FÜSIOTERAPEUTI.

FÜSIOTERAPEUDILT ootame:

  • Erialast kõrgharidust;
  • head kriitilise mõtlemise võimekust;
  • tõenduspõhist lähenemist füsioteraapiale;
  • vähemalt 2-aastast töökogemust skeleti-lihassüsteemi patsientidega;
  • inglise ja vene keele oskust.

Omalt poolt pakume:

  • 0.5 kohaga tööd;
  • kvaliteetseid vahendeid skeleti-lihassüsteemi füsioterapeudi tööks;
  • võimalust töötada professionaalsete sportlastega;
  • tihedat koostööd tunnustatud ortopeedidega;
  • koolitus- ja õpivõimalusi;
  • võimalust oma soovi järgi spetsialiseeruda kindlatele probleemidele.

Pakume professionaalset meeskonda, kellega koos arendada spordimeditsiini maailma, pakkudes kvaliteetseid teenuseid meie klientidele. Saate osa professionaalsest meeskonnast, kes teeb oma tööd südame ja kirega, pakkudes tuge ja abi nii sportlastele kui ka kõikidele teistele abivajajatele spordimeditsiini valdkonnas.

Ootame Sinu CV-d ja motivatsioonikirja hiljemalt 25.augustiks aadressile sten.siitam@sportomedica.ee

Ametialaste küsimuste asjus võta meiega julgesti ühendust.

Ootame Sind kandideerima!

Liitu meeskonnaga: JUHIABI

Olen Egle, Sportomedica OÜ kliiniku tegevjuht ja otsin enda meeskonda initsiatiivikat, laia silmaringi ja positiivse ellusuhtumisega JUHIABI.

Sportomedica kliinik lansseeriti 2019.aasta sügisel, ettevõtmine ise on pika kogemusega ning tegelenud ortopeediaga. Tänaseks kuuluvad meie teenuste valiku hulka ortopeedia, füsioteraapia, spordimeditsiinilised uuringud, kiropraktika, psühholoogia ja lisaks ka erinevad aparatuurse ravi võimalused – panustamaks seeläbi veelgi enam spordimeditsiini. Ambulatoorne vastuvõtt asub A.Le Coq Arenal ning operatsioone teostame Viimsis Fertilitase kliinikus. Meie meeskonda kuulub üle 30 spetsialisti, kellega koos Eesti spordimaailma panustame ja kujundame. 

JUHIABI peamisteks ülesanneteks on kliiniku igapäevase organisatoorse ja assisteeriva töö sujuv korraldamine, sealhulgas aidates igakülgselt kaasa kvaliteetse ja kiiresti kättesaadava meditsiiniteenuse osutamisele ja edasiarendamisele.

Sa saad osa professionaalsest meeskonnast, kes teeb oma tööd südame ja kirega, pakkudes tuge ja abi nii sportlastele kui ka kõikidele teistele abivajajatele spordimeditsiini valdkonnas.

Selles dünaamilises rollis on Sul võimalus ennast proovile panna väga erinevates ja mitmekülgsetes tegevustes, administratiivsetes ülesannetes ja ka projektides, mis võimaldavad Sul kasutada enda potentsiaali ja professionaalsust.

Sinu igapäevatöö hõlmab koostööd kliiniku tegevjuhiga ja teiste meeskonnaliikmete toetamist igapäevastes assisteerivates ülesannetes.

Lisaks:

  • koostööpartneritega suhtlemine 
  • arvete kontrollimine ja edastamine raamatupidajale
  • kliiniku asjaajamise eest hoolitsemine
  • kliiniku haldusküsimused ja kiirete lahenduste leidmine 
  • meeskonnaürituste ja koolituste organiseerimine
  • Sportomedica OÜ kodulehekülje ajakohasena hoidmine ja arendamine
  • vajadusel asendamine puhkuste ja haiguste perioodil

Kui tunned, et selline töö ja meeskond paneb Su silmad särama ning oled:

  • eelneva töökogemusega kas juhiabi, projektijuhtimise või assistendi ametikohal
  • süsteemne, paindlik ja valmis vastutama
  • seltsiv ja positiivse ellusuhtumisega
  • tuled toime väljakutsetega ja oled valmis pakkuma uusi ideid ja lahendusi
  • oskad oma aega jaotada ja prioriteete seada
  • suurepärase kommunikatsioonioskusega ja oskad selgelt kommunikeerida erinevates formaatides ja kanalites
  • iseseisev ja initsiatiivikas
  • julged vajadusel abi küsida
  • valdad nii inglise kui ka vene keelt
  • kõrgharidusega

Siis ootan Sind kandideerima! 

Pakume professionaalset meeskonda, kellega koos arendada spordimeditsiini maailma, pakkudes kvaliteetseid teenuseid meie klientidele. Lisaks väljakutsete rohket ja arendavat tööd, võimalust panustada enda mõtete, ideede ja lahendustega. Lisaks:

  • koolitus – ja õpivõimalusi
  • töö ja elu tasakaalu 
  • sõbraliku ja toetavat kultuuri
  • suurepärast kontorit
  • paindlikuid ja tänapäevaseid tööviise
  • võimaluste rohket töökeskkonda
  • soodustust kliiniku visiitidele

Ootan Sinu CV-d ja motivatsioonikirja hiljemalt 20.augustiks, aadressile egle@sportomedica.ee .

Kui Sul on ametikoha asjus küsimusi, siis võta minuga julgesti ühendust e-posti aadressil egle@sportomedica.ee.  

Isokineetiline dünamomeetria

Me leiame, et patsientide taastumises ja sportlaste sooritusvõime hindamises on objektiivne mõõtmine ääretult oluline. Isoleeritult lihasjõu ja võimsuse hindamiseks on kuldstandard isokineetiline dünamomeetria.
 
Dünamomeetria sooritatakse seadmel, millel määratakse vastavalt vajadusele kindel nurkkiirus ja liikuvusulatus. Testitav läbib soojenduse ning sooritab seejärel maksimaalse pingutuse määratud kiirusel ja liikuvusulatusel.
Isokineetilisel dünamomeetrial on roll vigastuste ennetamises – võimalik on hinnata defitsiiti või düsbalanssi lihasjõududes, tänu millele saame tuvastada suurema riskiga patsiendid või sportlased. (1,2) Tulemuste põhjal anname soovitusi ja saame koostada vajaliku treeningprogrammi.
 
Suur kasutegur on isokineetilisel jõu hindamisel vigastustest ja operatsioonidest taastumisel. Näiteks eesmise ristatsideme taastamise järgselt on leitud, et kui patsiendi vigastatud põlve sirutajate jõud on sporti naastes alla 90% vastaspoole jõust, on taasvigastuse risk märkimisväärselt suurem.(3) Samamoodi peegeldab dünamomeetria tulemus ka spetsiifilise sooritusvõime paranemist peale vigastust.(4)
 
Dünamomeetrial on oluline seos ka funktsionaalse sooritussvõimega spordis (5), mistõttu on see objektiivseks sporlaste sooritusvõime hindamise meetodiks.
 
Kasutatud materjalid:
1. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/31279289
2. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/30747574
3. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/27162233/
4. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/29147670
5. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/25373468

Karpaalkanali südroom

Randmekanali sündroom (Karpaalkanali sündroom)

Randmekanali sündroom (Carpal tunnel syndrom – CTS) on seisund, mille tekitab suurenenud surve keskpidisele närvile (mediaannärv). Sümptomid on tuimus, kihelus ning valu käsivarres, käes ja sõrmedes. Randmel asub randmekanaliks nimetatav vahemik, kus mediaannärv ja üheksa kõõlust kulgevad käsivarrest käelabasse . Randmekanali sündroom tekib, kui paistetuse tõttu suureneb rõhk, mis omakorda avaldab suuremat survet närvile. Kui paistetusest tulenev surve muutub piisavalt tugevaks, et häirida närvi tööd, võib käes ja sõrmedes tunda tuimust, kihelust ning valu .

Mis seda põhjustab?

Enamasti on põhjus teadmata. Surve närvile võib suureneda mitmel viisil: painutajakõõluste ümbrise paistetus ehk kõõlusetupepõletik, liigese nihestus, murrud ja artriit võivad kanalit ahendada; liigest hoitakse pikka aega painutatuna. Rasedusega kaasnev vedelikupeetus võib samuti põhjustada paistetust randmekanalis ja randmekanalisündroomiga seostatavaid sümptomeid, kuid need mööduvad enamasti pärast sünnitust. Randmekanali sündroomiga on seostatud ka kilpnäärmehaigusi, reumatoidartriiti ja diabeeti. Haigust võib põhjustada ka eeltoodu kombinatsioon.

Sümptomid

Randmekanali sündroomi sümptomid on tavaliselt valu, tuimus ja kihelus või kolme eelneva kombinatsioon. Tuimus ja kihelus esinevad kõige sagedamini pöidlas, nimetissõrmes ja nimetus sõrmes. Sümptomid ilmnevad harilikult öösel, kuid neid võib esineda ka päevaste tegevuste ajal, nagu auto juhtimine või ajalehe lugemine. Patsiendid võivad mõnikord märgata nõrgenenud haaret, kohmakust ja kalduvust asju maha pillata. Rasketel juhtudel võib tundlikkus lõplikult kaduda ja pöidlapõhimiku lihased võivad taandareneda (atroofia), tekitades raskusi haaramisel.

Diagnoos

Haiguse diagnoosimisel on oluline üksikasjalik haiguslugu ja teave selle kohta, kuidas kätt on kasutatud ning kas on esinenud vigastusi. Kaebuste teiste võimalike põhjuste, nagu artriit ja luumurd, kontrollimiseks võidakse teha ka röntgenuuring. Mõnel juhul, kui kahtlustatakse randmekanali sündroomiga kaasnevaid haigusi, võidakse teha laboritestid. Nii randmekanali sündroomi kinnitamiseks kui ka teiste võimalike närviprobleemide kontrollimiseks võib kasutada elektrodiagnostilisi uuringuid (ENMG – elektroneuromüograafia).

Ravi

Sümptomeid saab sageli leevendada ilma kirurgilise sekkumiseta. Probleemi tuvastamine ja ravi, käte kasutamise mustrite muutmine või randme lahastamine sirgesse asendisse võivad vähendada närvile avaldatavat survet. Lahase kandmine öösel võib leevendada sümptomeid, mis häirivad magamist. Steroidide süstimine randmekanalisse võib samuti aidata sümptomeid leevendada, vähendades paistetust närvi ümber.

Kui sümptomid on väga rasked või ei parane, võib vajalikuks osutuda operatsioon, mis aitab närvile ruumi teha. Survet närvile vähendatakse sel juhul käe peopesa küljel kanali ülaosa moodustava sideme lõikamisega. Operatsiooni sisselõike asukoht võib varieeruda, kuid eesmärk on sama: suurendada kanalit ja vähendada survet närvile. Pärast operatsiooni võib valulikkus lõikepiirkonnas kesta mitu nädalat või kuud. Tuimus ja kihelus võivad kaduda kiiresti või aeglaselt. Käe ja randme normaalse tugevuse taastumine võib võtta mitu kuud. Randmekanali sündroomi sümptomid ei pruugi pärast operatsiooni täielikult kaduda, eriti rasketel juhtudel.

Meie käekirurgid:

Dr Kristo Kask

Dr Villem Teder

Sportlaste vaimne tervis – individuaalnõustamine Virge Naerisega

Sportlaste vaimne tervis – individuaalnõustamine Virge Naerisega 

Meie psühholoogiline nõustaja (endine tippsportlane )Virge Naeris räägib kellele ja miks on see teenus vajalik.

„Saan oma kogemusest öelda, et minul isiklikult jäi kindlasti nii mõnigi spordialane saavutus pigem vaimse tugevuse kui füüsise taha ja ka vigastused olid tihtipeale tingitud just sellealaste teadmiste puudumisest aga tol ajal kahjuks olid kõik spordipsühholoogia alased teadmised alles väga lapsekingades. Olen nüüdseks pea 15 a. nõustamise poolega tegelenud ja minu suureks unistuseks on see ,et inimesed õpiksid väärtustama just probleeme ennetavaid teadmisi ja praktikaid ning tänu sellele saaksid toimetada palju efektiivsemalt ning nautida palju enam oma valitud teekonda.

Suures plaanis onsportlase psüühilise seisundi mõjutamine, mis spordiga tegeleja jaoks on sama oluline kui füüsiline ettevalmistus. Tippsportlastel, võistlussportlastel, noorsportlastel ja ka harrastussportlastel ei ole edu aluseks võistlustel ainult tugev kehaline ettevalmistus. Igal tasemel spordiga tegelemise edukus sõltub oluliselt sportlase vaimsest tugevusest ja kindlusest.

Kaasaegse spordi nõudmised sportlasele on väga kõrged, mistõttu tunnetab sportlane pidevalt otsest või siis kaudset psühholoogilist mõju. Spordipsühholoogia ongi sportlase jaoks üheks abivahendiks tippu jõudmise teekonnal. Kindlasti saab hakkama ka ilma aga oluliselt kvaliteetsemalt saab kogu protsessi- nii treeningute ettevalmistamist, treeningprotsessi läbiviimist kui võistlustel osalemist läbi viia just koos nende teadmistega. 

Tippu jõudmiseks on vaja isiksuse sisemist jõudu ja oskust seda võistlussituatsioonis endast välja tuua. Aga ei saa öelda ,et oleks üht kindlat võitja tüüpi. Maailma tippspordis on palju erinevaid persoone ning võib öelda, et neid kõiki ühendab see ,et nad on ühenduses oma sisemise jõuga ja neil on ka oskus see võistlussituatsioonis endast välja tuua. Tippsooritusel on aktsent usul endasse ja oma võimetesse, enesekindlal,tegutsemisel,saavutusvajadusel,pühendumisoskusel,keskendumisoskusel,motivatsioonil, julgel tegutsemisel, oskusel tunda rõõmu ja nautida seda mida teed, agressiivsusel, iseseisvusel ja just nende omavahelisest suhtest kujuneb sportlase isiklik hingeline jõuvaru. 

Vaimne treening aitab avaneda palju enam sportlase tõelistel võimetel/sisemisel jõul/täispotentsiaalil nii treening- kui ka võistlussituatsioonides.

Vahest arvatakse ,et psühholoogilisi oskusi tuleb treenida ainult tippsportlastel. Minu kogemus aga näitab ,et kui noorsportlasele selgitada erinevaid spordipsühholoogilisi oskusi siis esiteks on nad palju avatumad/vastuvõtlikumad ja teiseks omandatakse need oskused palju varem ning seetõttu kujuneb tee tippsportlase staatusesse sujuvamalt/ ladusamalt ilma, et peaks end nii palju lõhkuma. 

Sellealased teadmised on abiks ka selliste psühholoogiliste takistuste nagu: hirmud ,kõrged ootused, ebamõistlikud mõtted, ebakindlus, ärevus jne. eemaldamisel ning toetuseks perioodil kui ollakse vigastatud või taastutakse sellest aga ka ajal kui sportlaskarjäär on lõpusirgel. „

Virgest lähemalt:
https://sportomedica.ee/meeskond/virge-naeris 

Puusaliigese endoproteesimine

Endoproteesimise eesmärgiks on taastada jäseme normaalne asend ja saavutada valuvaba liiges, mille liikuvus võimaldab patsiendil igapäevaseid toiminguid valuvabalt ning mugavalt teha.

Puusaliigese endoproteesimise operatsioon tehakse inimestele, kelle liikuvus on piiratud, esineb liigese deformeerumine või kaasasündinud liigese väärareng, teatud liigesesisesed murrud ning kellel esineb valu, mis ei allu ravimitele. Operatsioonil eemaldatakse kulunud liigesepinnad ja asendatakse need proteesiga.Otsuse operatsiooni vajalikkuse kohta teeb ortopeed, lähtudes uuringute ja analüüside tulemustest.

Enne operatsiooni teeme koostöös Synlabiga kõik vajalikud vereanalüüsid ning tellime patsiendile verekaardi. Pärast operatsiooni viibib patsient minimaalselt kaks ööd haiglas, vajadusel rohkem.
Operatsioonist taastumisel mängib olulist rolli  füsioteraapida. Juba järgmisel päeval pärast operatsiooni toimub ka esimene füsioterapeudi visiit, mille käigus füsioterapeut näitab, kuidas karkudega liikuda ja mida peaks tegema, millele tähelepanu pöörama ning annab patsiendile esimesteks nädalateks harjutused. Kokku lepitakse ka edasised kokkusaamised füsioterapeudiga. 

Käekirurgia

Käekirurgia on multidistsiplinaarne eriala, mille eesmärgiks on diagnoosida ja ravida käe vigastusi, kaasasündinud ja omandatud haigusi ning deformatsioone, et taastada käe funktsionaalne ja anatoomiline terviklikkus.

Käekirurgia hõlmab ortopeedilise, vaskulaar-, üld-ja neurokirurgia ning plastika-rekonstruktiivkirurgia erialade baasteadmisi ja ravimeetodeid.

Meie meeskonna käekirurgid:

Kliiniku lahtiolekuajad suvel

Hea patsient!

Oleme teinud muudatusi kliiniku lahtiolekuaegades suvekuudel.
Alates 1.juulist oleme avatud esmaspäevast reedeni järgnevalt:

E
 9:00 – 17:00
T 9:00 – 18:00
K 9:00 – 18:00
N 9:00 – 19:00
9:00 – 14:00
L SULETUD

Mõnusta suve! 

Teie Sportomedica tiim