Isokineetiline dünamomeetria

Me leiame, et patsientide taastumises ja sportlaste sooritusvõime hindamises on objektiivne mõõtmine ääretult oluline. Isoleeritult lihasjõu ja võimsuse hindamiseks on kuldstandard isokineetiline dünamomeetria.
 
Dünamomeetria sooritatakse seadmel, millel määratakse vastavalt vajadusele kindel nurkkiirus ja liikuvusulatus. Testitav läbib soojenduse ning sooritab seejärel maksimaalse pingutuse määratud kiirusel ja liikuvusulatusel.
Isokineetilisel dünamomeetrial on roll vigastuste ennetamises – võimalik on hinnata defitsiiti või düsbalanssi lihasjõududes, tänu millele saame tuvastada suurema riskiga patsiendid või sportlased. (1,2) Tulemuste põhjal anname soovitusi ja saame koostada vajaliku treeningprogrammi.
 
Suur kasutegur on isokineetilisel jõu hindamisel vigastustest ja operatsioonidest taastumisel. Näiteks eesmise ristatsideme taastamise järgselt on leitud, et kui patsiendi vigastatud põlve sirutajate jõud on sporti naastes alla 90% vastaspoole jõust, on taasvigastuse risk märkimisväärselt suurem.(3) Samamoodi peegeldab dünamomeetria tulemus ka spetsiifilise sooritusvõime paranemist peale vigastust.(4)
 
Dünamomeetrial on oluline seos ka funktsionaalse sooritussvõimega spordis (5), mistõttu on see objektiivseks sporlaste sooritusvõime hindamise meetodiks.
 
Kasutatud materjalid:
1. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/31279289
2. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/30747574
3. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/27162233/
4. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/29147670
5. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/25373468

Karpaalkanali südroom

Randmekanali sündroom (Karpaalkanali sündroom)

Randmekanali sündroom (Carpal tunnel syndrom – CTS) on seisund, mille tekitab suurenenud surve keskpidisele närvile (mediaannärv). Sümptomid on tuimus, kihelus ning valu käsivarres, käes ja sõrmedes. Randmel asub randmekanaliks nimetatav vahemik, kus mediaannärv ja üheksa kõõlust kulgevad käsivarrest käelabasse . Randmekanali sündroom tekib, kui paistetuse tõttu suureneb rõhk, mis omakorda avaldab suuremat survet närvile. Kui paistetusest tulenev surve muutub piisavalt tugevaks, et häirida närvi tööd, võib käes ja sõrmedes tunda tuimust, kihelust ning valu .

Mis seda põhjustab?

Enamasti on põhjus teadmata. Surve närvile võib suureneda mitmel viisil: painutajakõõluste ümbrise paistetus ehk kõõlusetupepõletik, liigese nihestus, murrud ja artriit võivad kanalit ahendada; liigest hoitakse pikka aega painutatuna. Rasedusega kaasnev vedelikupeetus võib samuti põhjustada paistetust randmekanalis ja randmekanalisündroomiga seostatavaid sümptomeid, kuid need mööduvad enamasti pärast sünnitust. Randmekanali sündroomiga on seostatud ka kilpnäärmehaigusi, reumatoidartriiti ja diabeeti. Haigust võib põhjustada ka eeltoodu kombinatsioon.

Sümptomid

Randmekanali sündroomi sümptomid on tavaliselt valu, tuimus ja kihelus või kolme eelneva kombinatsioon. Tuimus ja kihelus esinevad kõige sagedamini pöidlas, nimetissõrmes ja nimetus sõrmes. Sümptomid ilmnevad harilikult öösel, kuid neid võib esineda ka päevaste tegevuste ajal, nagu auto juhtimine või ajalehe lugemine. Patsiendid võivad mõnikord märgata nõrgenenud haaret, kohmakust ja kalduvust asju maha pillata. Rasketel juhtudel võib tundlikkus lõplikult kaduda ja pöidlapõhimiku lihased võivad taandareneda (atroofia), tekitades raskusi haaramisel.

Diagnoos

Haiguse diagnoosimisel on oluline üksikasjalik haiguslugu ja teave selle kohta, kuidas kätt on kasutatud ning kas on esinenud vigastusi. Kaebuste teiste võimalike põhjuste, nagu artriit ja luumurd, kontrollimiseks võidakse teha ka röntgenuuring. Mõnel juhul, kui kahtlustatakse randmekanali sündroomiga kaasnevaid haigusi, võidakse teha laboritestid. Nii randmekanali sündroomi kinnitamiseks kui ka teiste võimalike närviprobleemide kontrollimiseks võib kasutada elektrodiagnostilisi uuringuid (ENMG – elektroneuromüograafia).

Ravi

Sümptomeid saab sageli leevendada ilma kirurgilise sekkumiseta. Probleemi tuvastamine ja ravi, käte kasutamise mustrite muutmine või randme lahastamine sirgesse asendisse võivad vähendada närvile avaldatavat survet. Lahase kandmine öösel võib leevendada sümptomeid, mis häirivad magamist. Steroidide süstimine randmekanalisse võib samuti aidata sümptomeid leevendada, vähendades paistetust närvi ümber.

Kui sümptomid on väga rasked või ei parane, võib vajalikuks osutuda operatsioon, mis aitab närvile ruumi teha. Survet närvile vähendatakse sel juhul käe peopesa küljel kanali ülaosa moodustava sideme lõikamisega. Operatsiooni sisselõike asukoht võib varieeruda, kuid eesmärk on sama: suurendada kanalit ja vähendada survet närvile. Pärast operatsiooni võib valulikkus lõikepiirkonnas kesta mitu nädalat või kuud. Tuimus ja kihelus võivad kaduda kiiresti või aeglaselt. Käe ja randme normaalse tugevuse taastumine võib võtta mitu kuud. Randmekanali sündroomi sümptomid ei pruugi pärast operatsiooni täielikult kaduda, eriti rasketel juhtudel.

Meie käekirurgid:

Dr Kristo Kask

Dr Villem Teder

Sportlaste vaimne tervis – individuaalnõustamine Virge Naerisega

Sportlaste vaimne tervis – individuaalnõustamine Virge Naerisega 

Meie psühholoogiline nõustaja (endine tippsportlane )Virge Naeris räägib kellele ja miks on see teenus vajalik.

„Saan oma kogemusest öelda, et minul isiklikult jäi kindlasti nii mõnigi spordialane saavutus pigem vaimse tugevuse kui füüsise taha ja ka vigastused olid tihtipeale tingitud just sellealaste teadmiste puudumisest aga tol ajal kahjuks olid kõik spordipsühholoogia alased teadmised alles väga lapsekingades. Olen nüüdseks pea 15 a. nõustamise poolega tegelenud ja minu suureks unistuseks on see ,et inimesed õpiksid väärtustama just probleeme ennetavaid teadmisi ja praktikaid ning tänu sellele saaksid toimetada palju efektiivsemalt ning nautida palju enam oma valitud teekonda.

Suures plaanis onsportlase psüühilise seisundi mõjutamine, mis spordiga tegeleja jaoks on sama oluline kui füüsiline ettevalmistus. Tippsportlastel, võistlussportlastel, noorsportlastel ja ka harrastussportlastel ei ole edu aluseks võistlustel ainult tugev kehaline ettevalmistus. Igal tasemel spordiga tegelemise edukus sõltub oluliselt sportlase vaimsest tugevusest ja kindlusest.

Kaasaegse spordi nõudmised sportlasele on väga kõrged, mistõttu tunnetab sportlane pidevalt otsest või siis kaudset psühholoogilist mõju. Spordipsühholoogia ongi sportlase jaoks üheks abivahendiks tippu jõudmise teekonnal. Kindlasti saab hakkama ka ilma aga oluliselt kvaliteetsemalt saab kogu protsessi- nii treeningute ettevalmistamist, treeningprotsessi läbiviimist kui võistlustel osalemist läbi viia just koos nende teadmistega. 

Tippu jõudmiseks on vaja isiksuse sisemist jõudu ja oskust seda võistlussituatsioonis endast välja tuua. Aga ei saa öelda ,et oleks üht kindlat võitja tüüpi. Maailma tippspordis on palju erinevaid persoone ning võib öelda, et neid kõiki ühendab see ,et nad on ühenduses oma sisemise jõuga ja neil on ka oskus see võistlussituatsioonis endast välja tuua. Tippsooritusel on aktsent usul endasse ja oma võimetesse, enesekindlal,tegutsemisel,saavutusvajadusel,pühendumisoskusel,keskendumisoskusel,motivatsioonil, julgel tegutsemisel, oskusel tunda rõõmu ja nautida seda mida teed, agressiivsusel, iseseisvusel ja just nende omavahelisest suhtest kujuneb sportlase isiklik hingeline jõuvaru. 

Vaimne treening aitab avaneda palju enam sportlase tõelistel võimetel/sisemisel jõul/täispotentsiaalil nii treening- kui ka võistlussituatsioonides.

Vahest arvatakse ,et psühholoogilisi oskusi tuleb treenida ainult tippsportlastel. Minu kogemus aga näitab ,et kui noorsportlasele selgitada erinevaid spordipsühholoogilisi oskusi siis esiteks on nad palju avatumad/vastuvõtlikumad ja teiseks omandatakse need oskused palju varem ning seetõttu kujuneb tee tippsportlase staatusesse sujuvamalt/ ladusamalt ilma, et peaks end nii palju lõhkuma. 

Sellealased teadmised on abiks ka selliste psühholoogiliste takistuste nagu: hirmud ,kõrged ootused, ebamõistlikud mõtted, ebakindlus, ärevus jne. eemaldamisel ning toetuseks perioodil kui ollakse vigastatud või taastutakse sellest aga ka ajal kui sportlaskarjäär on lõpusirgel. „

Virgest lähemalt:
https://sportomedica.ee/meeskond/virge-naeris 

Puusaliigese endoproteesimine

Endoproteesimise eesmärgiks on taastada jäseme normaalne asend ja saavutada valuvaba liiges, mille liikuvus võimaldab patsiendil igapäevaseid toiminguid valuvabalt ning mugavalt teha.

Puusaliigese endoproteesimise operatsioon tehakse inimestele, kelle liikuvus on piiratud, esineb liigese deformeerumine või kaasasündinud liigese väärareng, teatud liigesesisesed murrud ning kellel esineb valu, mis ei allu ravimitele. Operatsioonil eemaldatakse kulunud liigesepinnad ja asendatakse need proteesiga.Otsuse operatsiooni vajalikkuse kohta teeb ortopeed, lähtudes uuringute ja analüüside tulemustest.

Enne operatsiooni teeme koostöös Synlabiga kõik vajalikud vereanalüüsid ning tellime patsiendile verekaardi. Pärast operatsiooni viibib patsient minimaalselt kaks ööd haiglas, vajadusel rohkem.
Operatsioonist taastumisel mängib olulist rolli  füsioteraapida. Juba järgmisel päeval pärast operatsiooni toimub ka esimene füsioterapeudi visiit, mille käigus füsioterapeut näitab, kuidas karkudega liikuda ja mida peaks tegema, millele tähelepanu pöörama ning annab patsiendile esimesteks nädalateks harjutused. Kokku lepitakse ka edasised kokkusaamised füsioterapeudiga. 

Käekirurgia

Käekirurgia on multidistsiplinaarne eriala, mille eesmärgiks on diagnoosida ja ravida käe vigastusi, kaasasündinud ja omandatud haigusi ning deformatsioone, et taastada käe funktsionaalne ja anatoomiline terviklikkus.

Käekirurgia hõlmab ortopeedilise, vaskulaar-, üld-ja neurokirurgia ning plastika-rekonstruktiivkirurgia erialade baasteadmisi ja ravimeetodeid.

Meie meeskonna käekirurgid:

Kliiniku lahtiolekuajad suvel

Hea patsient!

Oleme teinud muudatusi kliiniku lahtiolekuaegades suvekuudel.
Alates 1.juulist oleme avatud esmaspäevast reedeni järgnevalt:

E
 9:00 – 17:00
T 9:00 – 18:00
K 9:00 – 18:00
N 9:00 – 19:00
9:00 – 14:00
L SULETUD

Mõnusta suve! 

Teie Sportomedica tiim

KOROONAVIIRUS (COVID-19)

Palume COVID-19 riskipiirkonnast saabunud haigustunnustega (köha, nohu, palavik) inimestel vastuvõttudele mitte tulla. Sama kehtib ka muude ülemiste hingamisteede nakkuse tunnustega inimeste kohta.

Praegu on gripihooaeg ja liikvel on erinevad nakkushaigused, mille sümptomid on koroonaviirusega sarnased. Palaviku, köha või hingamisraskuste korral küsi nõu perearstilt või perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt helistades +372 634 6630) ja maini, kui oled saabunud viimase 14 päeva jooksul riskipiirkonnast või oled kokku puutunud koroonaviirusesse haigestunuga.

Lähikokkupuuteks loetakse, kui inimene:

·         elas samas majapidamises COVID-19 haigega;

·         on olnud otseses füüsilises kontaktis COVID-19 haigega (nt kätlemine), vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;

·         on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhitud, kasutanud patsiendi salvrätti paljaste kätega);

·         on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt klassiruumis, nõupidamisruumis, haigla ooteruumis jne) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;

·         või tervishoiutöötaja, kes on osutanud COVID-19 haigele otsest ravi või hooldust või laboritöötaja, kellel on olnud kokkupuude COVID-19 haigega, kasutamata soovitatud isikukaitsevahendeid või nende kasutamise võimalik rikkumine.

·         viibis transpordivahendis COVID-19 haige läheduses, sh.
‒ isikud, kes istusid samas reas ja 2 rida ees- või tagapool,
‒ COVID-19 haige reisikaaslased ja hooldajad,
‒ meeskonnaliikmed, kes teenindasid ntks lennuki sektsiooni, kus viibis COVID-19 haige,
‒ juhul, kui COVID-19 haige sümptomite raskus või tema liikumine transpordivahendis võisid suurendada nakkuse levikut, tuleb lähedasteks kontaktideks pidada kõiki transpordivahendis viibinuid

Koduse isolatsiooni juhised

·         Jälgida tervist haigusnähtude suhtes ja võtavad haigusnähtude ilmnemisel telefoni teel ühendust

perearstiga, perearsti nõuandetelefoniga 1220 või hädaabinumbril 112

·         Püsida kodus ning mitte minna tööle, poodi, vältida ühistranspordi kasutamist jms

·         Toidu- või poekulleri kasutamisel vältige otsest kokkupuudet

·         Mitte kutsuda sellel perioodil endale külalisi

·         Jälgida köha etiketti – kätehügieen, aevastamisel, köhimisel katta suu pabertaskurätikuga või varrukaga jne

·         Võimalusel isoleerida end teistest pereliikmetest

Täname mõistva suhtumise ja koostöö eest!

Terviseuuringud noorsportlastele

AS Orthopedica teostab noorsportlaste terviseuuringuid Eesti Haigekassa rahastatud ennetusprojekti raames “Noorsportlaste tervisekontroll spordiga seotud terviseriskide ennetamiseks”, mis on mõeldud kuni 19 (k.a) aastastele noortele, kes lisaks kehalise kasvatuse tundidele treenivad ja võistlevad regulaarselt vähemalt 6 akadeemilist tundi nädalas (üks akadeemiline tund = 45 minutit).

Terviseuuringu eest tuleb tasuda vaid visiiditasu.

Enne terviseuuringut

  • Aega registreerides tuleb mõelda läbi keskmine nädalane treeningmaht. Kui treeningmaht koos võistlustega on 4,5 – 7 tundi nädalas, siis tuleb registreerida  30-minutiline aeg. Kui treeningmaht on 7,5 tundi või rohkem, siis on vajalik 60-minutilineaeg. Kestvusalade (jooksmine, suusatamine, laskesuusatamine, rattasõit, triatlon, ujumine, sõudmine, orienteerumine) puhul, kui treeningmaht on 7,5 tundi või rohkem, tuleb registreerida 90-minutiline aeg.
  • Kodus palume täita terviseuuringu küsimustik (eesti keeles / vene keeles) ning võtta see terviseuuringule kaasa.
  • Terviseuuringuid teostatakse Tallinnas Jalgpalli 21, A.Le Coq Arena, väravate 7 ja 8 vahel..
  • Kohale palume tulla 15 minutit enne broneeritud aega.
  • Kaasa võtta sportimiseks sobiv riietus, veepudel.
  • Kui on olemas paberkandjal varasemad terviseuuringud, siis võta needki kaasa.
  • Visiiditasu on 5 eurot, mida on võimalik tasuda sularahas või arve alusel ülekandega.

Broneeri aeg helistades 646 1436 või läbi veebiregistratuuri.

Eesmine põlvevalu

Patellofemoraalne valu (eesmine põlvevalu, jooksja põlv, PFV) on üks harilikemaid põlvevalu põhjuseid, moodustades üldpopulatsioonis põlvevalu juhtudes 11-17%, kuid teismeliste ja noorte täiskasvanute seas on PFV 74% juhtudest põlvevalu põhjuseks. (1) PFV kõige iseloomulikum sümptom on eesmine põlvevalu kükitades, trepist alla kõndides, joostes.

PFV tekkimise etioloogia pole selge, kuid üheks peamiseks põhjuseks peetakse liigset koormust liigespindadele, mille tagajärjel tekivad liigeskõhres muutused, mis omakorda suurendavad koormust subkondraalsele luule. See on tihti tingitud liiga järsust kehalise koormuse tõusust või liigesjoonduvuse häirest. (1)

PFV kõige tõhusam, tõenduspõhisem ja kõige kauem kestva mõjuga ravi on progressiivne jõutreening puusa-ja põlvelihastele. Samuti on tugev tõenduspõhisus patsiendi-spetsiifilisel patella jäiga teibiga teipimisel valu lühiajaliseks leevendamiseks (mitte kinesioteip). (2)

Mitmed passiivsed ravivõtted nagu nõelravi ja manuaalteraapia ei oma tugevat tõenduspõhisust PFV ravis (2).

Nagu ka teiste skeleti-lihassüsteemi ülekoormusprobleemide puhul leian, et koos füsioterapeudiga leiab patsient oma põlvevalule kõige tõhusama lahenduse.

Piiratud verevooluga treening

Lihasjõu langus ja lihasmassi kadu on paljude vigastuste puhul funktsiooni tugevad piirajad ning ennustavad ka suremust. (1,2) Lihasmassi- ja jõu kadumise ennetamiseks on parim meetod suurte raskustega jõutreening (3), kuid näiteks vigastuse akuutses faasis või vahetult peale operatsiooni pole selline treening lubatud. Piiratud verevooluga treening (PVT) on ohutu meetod, millega on võimalik lihasmassi- ja jõu säilitamine ja kasvatamine, kasutamata harilikult vajaminevaid suuri raskuseid.

PVT on treeningmeetod, kus kasutatakse vererõhumansetile analoogset vahendit kas reiel või õlavarrel, mis piirab ajutiselt arteriaalase vere sissevoolu ja venoosset väljavoolu lihasest. Verevoolu piirates ja kerge raskusega harjutusi sooritades tekitame lihastesse ajutiselt metaboolse stressi ja lihaste pundumise, mis kutsuvad esile lihaste kasvamise.

PVT erinevate efektide kohta on avaldatud sadu teaduslikke uuringuid, mille peamised tulemused on järgmised:

·             Suurem reielihaste lihasmassi ja jõu kasv võrreldes tavalise treeninguga peale eesmise ristatsideme taastamist või põlve artroskoopilist operatsiooni (4, 5, 6)

·             Aeroobse sooritusvõime paranemine ja lihasmassi kasv võrredes kontrollrühmaga, kasutades PVT’d lihtsalt kõndides (7,8)

·             Luukasvu metabolismi võimalik kiirenemine (9)

Nagu igal treeningul, on ka PVT’l teatavad kõrvalmõjud, kuid võrreldes klassikalise suuremate raskustega treeninguga pole need suuremad. (10) Enne PVT treeninguga alustamist palutakse patsiendil täita küsimustik, et tuvastada potentsiaalsed riskifaktorid kõrvalmõjudeks. PVT treening ilma juhendamiseta ei ole soovitatav.

  1.  https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5820209/     
  2.  https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22238225/   
  3.  https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19204579
  4. https://journals.lww.com/techortho/Abstract/2018/06000/Blood_Flow_Restriction_Training_in_Rehabilitation.6.aspx    
  5.  https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6203234/    
  6.  https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/27749358   
  7.  https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/30306467  
  8.  https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20544348    
  9.  https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/29498472
  10.  https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/31156448